Reis jätkub!

Nagu lubatud, jätkame sealt, kuhu pooleli jäime, ees ootas 3 kohustustevaba nädalat!

Lahkusime Gattonist ja sõitsime edasi põhja poole.

Põhiliselt kulgesime ühest looduspargist teise, sest loodus on sellel mandril see, mis niivõrd eriline on. Teine ajalugu on pikk vaid 150 aastat, esimesest aborigeenide ajast (50 000 aastat) nendes piirkondades, kus käisime, eriti midagi säilinud pole.

Teekond kulges kord mägede, kord tasandike vahel. Mööda vilksatasid filmidest nähtud farmid-majapidamised, karjamaadel söövad lehmakarjad, sekka kängurud.

Aeg-ajalt ilmus nähtavale Austraalia punane pinnas.

Termiidipesad segamini lehmadega.

Kogu aeg tuli hoida ikka vasakule ja vasakule.

Juba hommikul hakkasime mõtlema õhtuse öömaja peale. Seal ei ole nii, et lähed ja paned telgi kuhu tahad ja ööbid lihtsalt ära. Sellisel juhul vahele jäädes ootavad ees vinged trahvid (penalties apply...) ehk meie keeles tuleb hakata lööma penalteid.

Niisiis hakkas Alvar tagapingil usinasti tegelema järgmise looduspargi otsimisega ning selgitas välja ööbimisvõimalusi. Kasutasime Telstra internetiteenust. Juhiks ning abiks teekonna planeerimisel oli Google Maps. 

Juhtus ka, et väsimus korraks mehe endasse tõmbas.

Koht leitud, oli vaja see ära bookida ja ära maksta. Lihtsalt kohale sõites võis juhtuda nii, et kõik oli juba kinni (mis mitmel pool ka nii oli, kuna parajasti kestis Jõuluhooaeg ja koolivaheaeg).

Osa telkimiskohti oli ilma rahata (nagu meil RMK),  tavaline taks kolmele oli 5-15 dollarit. Platsil oli  olemas WC, harva ka dušš.

Vältisime Caravan-parke, kus autosid ja inimesi oli liiga tihedalt ja palju.

Kahjuks osutus liiga keeruliseks saada rendiautole noore juhi luba. Ants proovis vasakpoolset liiklust natukene ja salaja.

Et juhid pikkadel teekondadel magama ei jääks, oli tee ääres soovitusi puhkamiseks ja küsimusi, millele mõne aja pärast tuli ka vastus.

Näiteks, mis on Queenslandi vapilill või mis on kõrgeim mägi?

Peetakse plaani.

WC?