Asustus on Austraalia mandril suures osas vaid äärealadel, 2/3 mandrist on kõrbed-poolkõrbed. Kui sisemaal keegi üldse elada suudab, siis on need aborigeenid. Veedefitsiit võib vabalt tekkida aga ka juba olemasolevates linnades.
Kuidas üldse siin vett kogutakse? Linna ääres või veelgi kaugemal asuvad suured veehoidlad. Mitmed jõed paisutatakse üles hiigelsuurte tammidega ning vihmaajal suunatakse sinna ka vihmavesi, tihti ka mäestikest tulev lumevesi, kui Lumemäed on läheduses.
3,6 miljoni elanikuga Sydney linna varustab suures osas veega Warragamba Dam, mis asub 65 km kaugusel linnast.
Pidevalt jälgitakse veetaset ning antakse inimestele teada, missugusel režiimil tohib vett kasutada. Kui on ette näha põuda või veetase on juba liiga madal, kehtib kokkuhoiurežiim. See tähendab, et aeda kasta ja autot pesta tohib ainult kindlal ajal ja kindlatel päevadel näiteks pool tundi nãdalas. Kui olukord läheb veelgi hullemaks, piiratakse veekasutust veelgi. Riik toetab peresid, kes ehitavad omale katusele isikliku vihmaveekogumissüsteemi. Siis pannakse maja seinale selline infoplaat.
Matkasime ümber Manly Dami, mille vett enam joogiveeks ei kasutata. Veekogus tohib ujuda, veesuuskadega sõita ja kaldal piknikku pidada. Mõnus oli magedas vees ujuda!
Tore on elada Eestis, kus vihma on pigem liiga palju ja maapõuest tuleb veel puhast joogivett!
Kuidas üldse siin vett kogutakse? Linna ääres või veelgi kaugemal asuvad suured veehoidlad. Mitmed jõed paisutatakse üles hiigelsuurte tammidega ning vihmaajal suunatakse sinna ka vihmavesi, tihti ka mäestikest tulev lumevesi, kui Lumemäed on läheduses.
3,6 miljoni elanikuga Sydney linna varustab suures osas veega Warragamba Dam, mis asub 65 km kaugusel linnast.
Matka pikku oli umbes 8 km, peaaegu nagu ümber Ülemiste (see vist jäi sinna 14 km kanti).
Väga ilus lause lõpetuseks!
VastaKustuta