Kosciusko Rahvuspark

Uldiselt on Austraalia suures osas tasane maa. Olemasolevad maed on vanad ja kulunud ning maailma korgeimate tippudega vorreldes madalad.

Piki idarannikut ulatub pohjast lounasse 3700 km pikkune maestik Suur Veelahkmeahelik. Selle korgeim tipp on Mnt. Kosciusko (2228m), nime saanud Poola kindrali Tadeusz Kosciuszko jargi. 

Maestik eraldab viljakaid rannikutasandikke kuivast sisemaast.

Kosciusko Rahvuspark (Lumemagede piirkond ja korgeim tipp) on kantud maailma loodusparandi (World Heritage Area) nimistusse.

Vaated Lumemagedele.

Mida korgemale tee laks, seda kulmemaks ilm muutus ning teede aarde ilmusid punased postid, mis aitavad teed ules leida talvel lumega.

Korgetest eukaluptidest olid saanud madalad lumivalgete tuvedega poosataolised jandrikud.

See on koht, millest alates joed hakkavad teisele poole voolama.

Igas riigis oma Siber.

Natuke lund on veel alles.

Kui ainult hooaeg oleks olnud! Nemad suusatavad juunist septembrini.